MINISTRU JUSTISA PARABENIZA INSPETOR XEFE DEFENSORIA PUBLIKA, DR, SEBASTIAO AMADO
DILI,MJ-Segunda-Feira 05 Maiu 2025 Sua-Eselénsia Ministru Justisa, Dr. Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai hato’o parabéns liuhosi ninia diskursu iha serimónia tomada de pose ba Inspetór Xefe Defensoria Públika, Dr. Sebastião Amado iha sala edifísiu Defensória Públiku, Bálide, Díli.
Ho onra bo’ot no satisfasaun kle’an sai momentu espesiál ida hanesan ne’e, ba Defensoria Públika no ba sira hotu ne’ebé dedika sira-nia moris ba justisa no defende direitu sira ne’ebé ba ema sira ne’ebé vulneravel liu. Ba ha’u, mai iha ne’e, iha ita-bo’ot sira hotu nia oin, liuliu Sua Eselénsia Prezidente Repúblika, iha signifikadu ida ne’ebé espesiál tebes.
Defensoria Públika sempre sai ha’u-nia uma, no fila-fali ba espasu ida ne’ebé reprezenta esénsia servisu ba sosiedade, hamoris fali iha Defensoria Públika no Ministru Justisa orgullu ba pertense instituisaun ida-ne’e. Nu’udar Ministru Justisa, kontinua tane aas valór sira ne’ebé ha’u no ita boot sira aprende iha ne’e, no governu reforsa nia kompromisu atu apoia no hametin Defensoria Públika, ne’ebé hala’o nia papel importante hodi kontribui ba asesu ba justisa no ba harii nasaun ida ne’ebé justu no igualitáriu liu.
“Ohin, ho ksolok bo’ot governu nomeia Inspetór Xefe foun, Dr. Sebastião Amado, profisionál ida ne’ebé nia kareira kesi metin iha Defensoria Públika. Hamutuk defensores públikas hahú viajen ida-ne’e, dudu hosi paixaun hanesan no objetivu hanesan: atu garante katak, justisa to’o ba ema hotu, la hó distinsaun. Ha’u iha konfiansa tomak katak Dr. Sebastião sei kontinua misaun ida-ne’e ho Eselénsia, orientadu hosi ninia esperiénsia, étika no dedikasaun” Ministru Justisa hateten.
Nu’udar Inspetór Xefe, Dr. Sebastião sei iha kna’ar importante atu serbisu hamutuk ho Defensoria Públika Jerál no Konsellu Superiór Defensoria Públika nian, organiza no akompaña servisu ajente sira instituisaun ne’e nian, hodi garante katak, sidadaun ka populasaun ne’ebé presiza liu hetan asistensia ka presta servisu jurídika, judisial no estrajudisial ho kualidade, orientadu ho étika no dedikasaun. Tanba ida-ne’e, maka misaun ne'ebé importante tebes, no Ministru Justisa nia iha konfiansa tomak iha Inspetór Xefe Defensoria Públika nia abilidade atu hala'o kna’ar ida-ne'e, ho firmeza, responsabilidade no kompromisu.
Ministru Justisa la haluha mós oportunidade ida-ne’e, hato'o agradesimentu ba Dra. Márcia Filipe Sarmento, ne'ebé hala’o nia servisu nu'udar Inspetora Xefe ho dedikasaun ezemplár no kompromisu ne'ebé la nakdoko. Ninia serbisu sai esensiál ba organizasaun no fiskalizasaun ba servisu sira ne’ebé hala’o hosi Defensoria Públika, hodi garante katak, instituisaun ida-ne’e kumpre ninia misaun nobre ho efisiénsia no responsabilidade.
“Lori ema hotu-hotu ne’ebé halo-parte iha Defensoria Públika nia naran, ha’u agradese ba ita-boot sira-nia servisu ne’ebé la kolen no legadu ne’ebé ita-boot sira husik hela” Ministru Justisa deklara.
Dezeja Inspetór Xefe Defensoria Públika, Dr. Sebastião Amado, susesu iha nia misaun foun. Ita-boot sira-nia jestaun sei marka ho kompromisu no apresiasaun ba ideál sira ne’ebé halo Defensoria Públika sai pilár esensiál ba ita-nia Estadu direitu justisa no demokrasia.
Tanba Defensoria Públika iha knaar krusiál atu garante asesu ba justisa, liuliu ba ema sira iha situasaun vulnerabilidade ekonómika no sosiál. Ninia funsaun prinsipál maka atu asegura defeza ba direitus umanus no igualdade iha lei nia oin, promove dignidade umanu no justisa sosiál relasionadu ho serbisu misaun ka papel principaldefensoria publika nian atu garante:
• Asesu ba Justisa, Defensoria Públika garante katak ema hotu-hotu, la haree ba sira-nia estatutu ekonómiku, iha asesu ba órgaun judisiál sira, hetan asisténsia legál ne ebé abranjente no gratuita.
• Defeza ba Direitus Umanus, Instituisaun ne’e serbisu atu garante efikásia direitus umanus, luta hasoru diskriminasaun no dezigualdade, no promove sidadania no inkluzaun sosiál.
• Ekilíbriu iha Sistema Judisiál, Defensoria Públika atua hanesan pontu ekilíbriu ida iha sistema judisiál, hodi garante katak justisa hala o ho imparsiál, hodi defende sidadaun hotu-hotu nia interese.
• Promotór ba Justisa Sosiál: Defensoria Públika kontribui hodi hamenus dezigualdade sosiál sira, garante katak lei sira aplika ho justu no ema hotu iha asesu ba protesaun legál, hanesan hatudu hosi Defensoria Públika Espírito Santo nian.
• Dezempeñu iha área oioin: Defensoria Públika serbisu iha área oioin, hahú hosi defeza ba interese individuál sira to’o defeza ba direitu koletivu sira no promosaun ba polítika públika sira, hanesan esplika ona iha prioridade, programa, subproma no atividade defensória pública nian.
• Importánsia ba Demokrasia: Serbisu Defensoria Públika nian esensiál atu hametin Estadu Direitu Demokrátiku, hodi garante katak sidadaun hotu-hotu iha lian no lian iha sistema judisiál no iha sosiedade en-jerál.
SERVISU INSPETORIA NIAN:
Importánsia husi servisu inspesaun nian iha Defensoria Públika mak asegura kualidade, transparénsia no efikásia husi servisu sira ne ebé presta ba populasaun, promove justisa sosiál no asesu ba garantia direitu fundamentál sira. Hau hein katak ho nomeasaun ne’e bele :
• Garantia kualidade , Serbisu inspesaun sira hakarak atu identifika no hadi'a fallansu sira ka irregularidade sira iha prosesu sira, tantu internu (administrativu no tékniku) no esternu (servisu utilizadór no protesaun direitu sira).
• Transparénsia, Liuhusi inspesaun, Defensoria Públika hatudu nia preokupasaun ba jestaun ne ebé di ak no uzu apropriadu ba rekursu públiku sira, hodi hasa e sosiedade nia konfiansa ba instituisaun.
• Efikásia, Monitorizasaun no auditoria permite ita atu avalia impaktu servisu Defensoria Pblika nian ba sidadaun sira nia moris, hodi identifika forsa no frakeza hodi hadiak servisu sira no garante defeza efetiva ba direitu sira.
• Luta hasoru korrupsaun, Serbisu inspesaun sira esensiál ba prevensaun no kombate korrupsaun no irregularidade sira seluk ne’ebé bele kompromete kredibilidade instituisaun nian no efikásia justisa sosiál nian.
• Protesaun ba direitus umanus, Halo inspesaun ba unidade prizionál sira, porezemplu, krusiál atu identifika no relata violasaun direitus umanus potensiál sira, hodi garante katak dadur sira hetan respeitu ba sira-nia direitu.
• Melloria kontínua, Análize kona-ba informasaun ne ebé rekolla durante inspesaun sira permite ita atu identifika oportunidade sira ba melloramentu iha prosesu sira no dezempeñu Defensoria Públika nian, hodi promove servisu ida ho kualidade superiór.
• Envolvimentu sosiedade nian, Rezultadu inspesaun sira bele komunika ba sosiedade, aumenta transparénsia no kontrolu sosiál ba asaun sira Defensoria Públika nian.
Iha serimónia tomada de pose ne’e, marka prezensa hosi Sua-Eselénsia Prezidente Repúblika, Dr. J. Ramos-Horta, Sua Eselénsia Prezidente Tribunál Rekursu; Dr. Afonso Carmona, Sua Eselénsia Prokuradór-Jerál Repúblika; Dr. Alfonso Lopez.
Nune’e mós Sua Eselénsia Diretór Nasionál Polísia Sientifika Investigasaun Kriminál, Dr. Vicente Fernandes e Brito, Defensór Públiku Jerál, Dr. Cancio Xavier, Distintu Defensór Públiku, Majistradu Judisiál no Ministériu Públiku sira; Distintu Diretór sira hosi Ministériu Justisa no mós entidade sira seluk.